Tänavune talv on Eestis kujunenud varasemast märksa karmimaks, eriti võrreldes eelmise, pea jäävaba hooajaga. Püsivad külmakraadid ja ulatuslik jääkate on toonud taas esile jäämurde kriitilise tähtsuse nii Liivi lahel kui ka Soome lahel. Ilmaprognoosidest lähtuvalt võib eeldada, et jäämurdetööd jätkuvad sel hooajal veel pikalt.
Tänase, 2. veebruari seisuga on Riigilaevastiku mitmeotstarbeline töölaev EVA-316 abistanud Pärnu ja Liivi lahel juba 31 laeva, tagades piirkonna meretranspordi katkematu sujuvuse. Pärnu lahel algasid jäämurdetööd ametlikult 7. jaanuaril, mil Transpordiamet kehtestas Pärnu sadamasse sisenevatele ja sealt väljuvatele laevadele täiendavad nõuded.
Soome lahel alustati jäämurde hooaega 27. jaanuaril, koos ajutiste lisanõuetega Kunda ja Sillamäe sadamaid külastavatele laevadele. Reedel, 30. jaanuaril väljus Tallinna Vanasadamast TS Shippingult hooajaliselt riigile prahitud jäämurdja Botnica, et murda laevadele teed Kunda ja Sillamäe sadamate lähistel. Vajadusel on valmis Botnicale toeks liituma ka Riigilaevastiku jäämurdja Tarmo, kelle ülesandeks on Soome lahel veeteede läbivuse tagamine.
Tänavune hooaeg eristub selgelt 2024/2025 talvest, mil jäämurde tööde vajadust ei tekkinudki. Samas meenutab olukord mitmes mõttes 2023/2024 hooaega, mil jäämurre kestis Pärnu ja Liivi lahel 104 päeva ning abi osutati enam kui 200 korral.
Kliimasoojenemise tingimustes muutuvad talved küll keskmiselt lühemaks, kuid samas ka heitlikumaks ja ettearvamatumaks. Just seetõttu on riigipoolne valmisolek jäämurde teenuse osutamiseks ülioluline – vajadus võib tekkida kiiresti ja suure mõjuga. Eestis vastutab jäämurde teenuse tagamise eest Riigilaevastik, kelle roll ei ole üksnes laevade abistamine, vaid laiemalt riigi olulisimate veeteede läbitavuse, merelise varustuskindluse ja meresõiduohutuse toimimine ka kõige keerulisemates talvetingimustes.
