Navigatsioonimärkide hooldus: töö, mis ei peatu kunagi

Merel ja sisevetel liikudes tunduvad navigatsioonimärgid iseenesest mõistetavad, alati omal kohal ja töökorras. Tegelikkuses peitub selle taga pidev ja põhjalik töö, millest suur osa toimub kolmes sadamas asuvas Riigilaevastiku hooldusbaasis.

Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juhi Andry Rütkineni sõnul on hooldustöö korraldatud kolmes peamises asukohas: Hundipea ja Rohukülas sadamates ning Tartus. Kui Tallinnas tehakse suuremate meremärkide hooldustöid, siis Rohukülas keskendutakse eelkõige väiksematele märkidele, mida kasutatakse saarte vahel ja Lääne-Eesti vetes. Tartu baas tegeleb eelkõige sisevete märkidega.

Sügisest kevadeni täistuuridel

Kõige intensiivsem aeg hooldusbaasides algab sügisel, kui hooajalised ujuvmärgid veest välja tuuakse. Need tuuakse esmalt laevadega lähimatesse sadamatesse ja sealt edasi veetakse hooldusbaasidesse. Sageli mitte laevaga, vaid hoopis veoautoga, mis on oluliselt kuluefektiivsem lahendus.

Baasides pestakse märgid puhtaks, hinnatakse nende seisukorda ja pannakse paika tööplaan. Talve jooksul käib töö täistuuridel: märgid puhastatakse, parandatakse ja värvitakse ning valmistatakse ette uueks hooajaks. Kevadel algab sama protsess vastupidises suunas ehk märgid viiakse tagasi sadamatesse üle Eesti ja sealt merre.

Kuigi hooajalised märgid peaksid üldjuhul olema paigas hiljemalt mai alguseks, sõltub tegelik ajastus peamiselt ilmast. Kui kevad tuleb varem ja jää taandub kiiremini, alustatakse töödega varem. “Inimesed lähevad ilusate ilmadega üha sagedamini juba märtsis-aprillis vee peale ning meie eesmärk on, et navigatsioonimärgid oleksid selleks ajaks võimalikult suures ulatuses ka paigas,” ütleb Rütkinen.

Üks märk, mitu nädalat tööd

Hooldustööde maht võib ühe märgi puhul olla väga erinev. Kui väiksemate plastikust märkidega saab kõik tehtud loetud tundidega, siis suuremate metallist poide hooldus võib võtta nädalaid. Aastate jooksul kogunenud rooste eemaldamine, mitmekihiline värvimine ja tehniliste komponentide kontroll nõuavad aega ning täpsust.

Kevadel, kui hooajalised märgid on taas vette paigaldatud, jätkub töö peamiselt aastaringsete märkidega. Igal märgil on oma hooldusintervall ning lisaks tuleb arvestada ootamatute rikete ja kahjustustega. See tähendab, et töö hooldusbaasides ei peatu kunagi. Kokku tegeleb selle kõigega üle Eesti ligikaudu 15 inimest, kelle töö on jaotatud aasta peale nii, et tegevust jagub igaks aastaajaks.

Erilahendused, ilm ja logistika

Ujuvmärke kasutatakse ka teadusuuringuteks, näiteks meretuuleparkide rajamise eelsetes uuringutes, kus poide külge paigaldatakse seadmeid lindude ja nahkhiirte rände jälgimiseks.

“Möödunud talv tõi kaasa ka erilise juhtumi, kui madala veetaseme ja jää surve tõttu purunes ühe massiivse poi ankrukett ning see triivis Pirita tee ääres kaldasse. Olukorra lahendamiseks tuli kasutada ebatavalist lahendust. Jää ja kivide vahel liikumiseks kaasati tiivikliugur, millega viidi poi ümber tugev köis, et see siis sügavamasse vette tagasi tõmmata ja sealt laevaga kätte saada. Sellised juhtumid näitavad hästi, kui paindlik peab see töö olema,” kirjeldab Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht.

Lisaväljakutseid toob töö logistika. Suur osa püsimärkidest (tuletorn, tulepaak) asub saartel või väga raskesti ligipääsetavates asukohtades, kuhu jõudmine nõuab eraldi planeerimist ning sõltub tugevalt ilmast. Tihti ei ole võimalik kõiki töid ühe päevaga ära teha ning tuleb arvestada ka ööbimisega.

Märkamatu, aga kriitiline

Suures plaanis on navigatsioonimärkide hooldus töö, mis jääb enamasti märkamatuks, kuid mille tähtsus on mereturvalisuse seisukohalt kriitiline. Üha enam annavad ka inimesed ise märku, kui nad märkavad meremärkidega midagi ebatavalist: olgu selleks kaldale triivinud poi, kahjustatud konstruktsioon või muu kõrvalekalle.

“Koostöö toimib väga hästi, sest iga teavitus aitab reageerida kiiremini ja hoida mereteed turvalisena,” tõdeb Rütkinen ja tänab inimesi tähelepanelikkuse eest. Just tänu sellele pidevale ja sageli nähtamatule tööle ning tähelepanelikele inimestele saavad kõik merel ja sisevetel liiklejad kindlalt õigel teel püsida.