Superintendandid on sisuliselt tehnilise järelevalve spetsialistid, kes vastutavad Riigilaevastiku laevade hoolduse ja remondi eest. Nad ei ole ise remondimehed, vaid koordineerivad vajalike teenuste tellimist ja jälgivad, et tööd oleksid korrektselt tehtud.
“Superintendandi ülesanne on tagada, et laevad on alati võimelised oma ülesandeid täitma, olenemata sellest, kes neid parasjagu kasutab,” selgitab Lauri Toomiste.
Riigilaevastiku viis superintendanti jagavad tööd vastavalt kokku lepitud vastutusvaldkondadele: on spetsialistid, kes hoolitsevad PPA aluste, lootsi- ja suurte laevade, väikesaarte parvlaevade ning Keskkonna- ja Päästeameti alustega seotud tööde eest. Lisaks on eraldi superintendant, kes tegeleb laevade raadio- ja navigatsiooniseadmetega, ning ostusuperintendant, kes vastutab spetsiifiliste tellimuste eest. “Meil on mitusada alust, nende kõigi hooldamine ja remonditööde korraldamine eeldab suurt ressurssi, mida tellitakse majavälistelt partneritelt,” märgib Toomiste.
Kui väikesaarte parvlaevadega tegeleva superintendandi vastutusalasse kuulub 12 laeva, siis teises äärmuses on Keskkonna- ja Päästeametiga tegeleva spetsialisti hoole all olev laevapark märkimisväärselt suurem. “Ka töö sisu on mõneti erinev. Ühel juhul tuleb pidevalt suhelda väikelaevade operaatoritega. Teisel juhul on alused palju väiksemad ning ka mured sageli lihtsamini lahendatavad,” selgitab Riigilaevastiku tehnilise halduse üksuse juht. Kokku asuvad Riigilaevastiku alused üle Eesti enam kui 70 sadamas.
Talveperiood on remondihooaeg
Kui suvel on superintendantide roll pigem operatiivne – rikete lahendamine ja laevade jooksev hooldus –, siis talv on nende jaoks kõige tihedam tööaeg. Talvel toimuvad laevade suurhooldused, sealhulgas veest väljatõstmine, veealuste osade ülevaatus ja vajadusel korrosioonitõrje tööd. “Talvel on remondi kõrgaeg ning siis on eriti oluline tööde järjekorra paika panemine ja varuosade kättesaadavus,” rõhutab Toomiste. Tuleb arvestada ka sobilike ilmaakendega, sest näiteks miinuskraadidega ei saa erinevaid värvilisi metalle keevitada – tulemus lihtsalt ei ole see, mida sooviks.
Seadus näeb laevadele ette nii põhi- kui ka vahedokkimise. Iga viie aasta järel tuleb laev viia põhidokki, kus see tõstetakse veest välja ja kontrollitakse kogu veealust osa. Seejuures hinnatakse kere seisukorda, teostatakse korpuse mõõdistused ning vaadatakse üle võimalikud korrosioonikahjustused – olenemata sellest, kas laev on olnud aktiivselt kasutuses või mitte. Vahedokkimine toimub iga 2,5 aasta tagant ning selle võib teatud juhtudel asendada tuukri ülevaatusega, kus tuuker filmib laeva veealust osa.
Lisaks dokkimisele on superintendantide vastutusel ka kõikide mootorite ja abimasinate hooldusvälbad – sarnaselt autodele sisaldavad need näiteks õli- ja filtrivahetusi. Regulaarsed kontrollid on vajalikud ka päästevahenditele, tuleohutuse varustusele ja navigatsioonikaartidele, mis tuleb hoida pidevalt ajakohasena.
Tööde ajakava koostamisel on superintendandil samuti oluline roll. Kui korraga vajavad hooldust paljud alused, seatakse prioriteediks PPA ja Päästeameti laevad, kuna nende tegevus mõjutab otseselt riigi julgeolekut ja mereturvalisust.
“Ootamatute rikete korral on tavaline, et igaüks soovib oma probleemi võimalikult suureks teha,” märgib Toomiste. Superintendandi roll on kogemuste ja teadmiste pealt olukord kriitiliselt kokku võtta ja otsustada, kas tuleb kohe sekkuda või saab ilma selleta hakkama. Riigilaevastik kasutab töö koordineerimiseks digitaalset süsteemi, mille abil saab laeva kasutav meeskond edastada rikketeateid QR-koodi kaudu. Aastas liigub süsteemi kaudu ca 700 rikketeadet, mis vajab tegelemist.
Superintendandiks saamine ja vajalikud oskused
Superintendandiks sobivad kõige enam varasema laevamehaaniku taustaga spetsialistid. Nende töös on vaja laialdasi teadmisi laevaehitusest, masinatest, elektrisüsteemidest ja automaatikast. “Hea superintendandi puhul on kriitiline analüüsivõime asendamatu,” rõhutab Toomiste. See on oluline, et suudaks õigel hetkel otsustada, kas olukord nõuab kohest sekkumist või mitte.
Lisaks on oluline hea organiseerimisoskus ja suhtlemisvõime. “Kõikidel on muredele lahendusi kohe vaja,” muigab Toomiste. Nii tulebki vahel tarnijad nädalavahetusel tööle rääkida, et vajalikud varuosad või remondimehed võimalikult kiiresti kätte saada. Sageli tuleb rinda pista ka mõneti ootamatute väljakutsetega. Nii tuli näiteks hiljuti leida Peipsi äärest kohalikud, kes aitaks kinni jäätunud kanali mootorsaagidega lahti murda. “Miks? Sest kalamehed olid juba paatidega ammu järvel ning PPA ei saanud olla viimane, kes laevad vette laseb. Kui jääd ei oleks lahti saetud, siis oleks kaatrite vette tõstmiseks mõeldud kanalis need lihtsalt jää peale jäänud ja külili vajunud,” märgib Toomiste.
Seega on superintendantide töö kombinatsioon kontoritööst ja objektidel viibimisest. “Vaatamata rikketeadete süsteemile ja sinna lisatavate piltide arvule peab superintendant sageli ise kohale minema ja olukorra üle vaatama.”
Tulevik ja uued väljakutsed
Tehnika areneb pidevalt ning ka Riigilaevastiku superintendandid peavad sellega sammu pidama. Järgmiste aastate väljakutseks on uute energialahendustega alused, nagu gaasi- või vesinikkütusel töötavad laevad, mille hooldus nõuab eriteadmisi.
“Kui tuleb gaasilaev, siis meist mitte keegi ei ole elus ühegi gaasilaevaga isegi sõitnud,” nendib Toomiste. See tähendab, et superintendandid peavad õppima täiesti uusi tehnoloogiaid, näiteks gaasi-elektri süsteeme ja sellega kaasnevaid automaatikalahendusi.
Standardiseerimine on samuti oluline tulevikuteema. “Praegu on meie laevapark väga kirju ja see teeb hoolduse kalliks,” selgitab Toomiste. Tulevikus peaks Riigilaevastikul tekkima võimalus kasutada uute laevade hankimisel rohkem ühetaolisi projekte, mis aitaks hankemenetlusi lihtsustada ja hoolduskulusid kokku hoida.
Superintendandi töö – rohkem kui ametikoht
Superintendandi töö on vastutusrikas ja oluline osa mereturvalisuse tagamisest. Nende tõhus ja kiire reageerimine aitab hoida laevad korras, tagades, et need on alati valmis oma ülesandeid täitma.
“Superintendandina pead arvestama, et sinu töö efektiivsusest võivad sõltuda teiste inimeste elud merel. Kui jätad asjad tegemata teadmatusest või tahtlikult, võivad tagajärjed olla kõige hullemad võimalikud. See teadmine hoiab meid alati fookuses ja paneb andma endast parima, et Eesti vetes oleks alati tagatud ohutus ja valmisolek,” kinnitab Riigilaevastiku tehnilise halduse üksuse juht.
