Riigilaevastiku lootsinduse teeninduse direktori Margus Haljaste sõnul paneb karm talv proovile nii inimesed kui ka tehnika, kuid samas annab võimaluse näidata lootsidel enda professionaalsust. Kui meri jäätub, muutuvad laevateed kitsamaks, sadamamanöövrid märksa keerulisemaks ning lootside roll ohutu laevaliikluse tagamisel kasvab veelgi.
Talv merel saabub jääga
Lootsi jaoks ei alga talv kindla kuupäevaga kalendris, vaid muutustega merel. “Talv annab endast märku siis, kui tulevad püsivad miinuskraadid, päevad lähevad lühemaks ja sadamatesse hakkab tekkima jää. Kui laevade liikumisel on vaja abi jäämurdmiseks, siis on selge, et talv on kohal,“ selgitab Haljaste.
Tänavune talv oli Eesti vetes mitmes mõttes keeruline. Üle mitme aasta tekkis jää ulatuslikult nii Väinameres, Liivi lahes kui ka Soome lahes. Jää tekkis esmalt Väinameres ning 15. jaanuaril seiskus sealne transiit laevaliiklus täielikult. Sillamäe ja Kunda sadamad olid samuti jääga kimpus ning Pärnus aitas olukorda leevendada üksnes jäämurdja EVA-316 tegevus.
Kui tavaliselt liiguvad laevad talvel ka Väinameres transiidina läbi, siis seekord jäi see täiesti ära. “Ühena vähestest püsis laevatatavana Saaremaa süvasadam, kuhu kaubavood ümber suunati. Väinameres ei toimunud seevastu praktiliselt midagi,“ ütleb Haljaste. Kui kaua jää merel püsib, sõltub ennekõike kevadistest temperatuuridest ja tuuleoludest.
Kui kai äärde jõudmine võtab mitu tundi
Talv muudab keerulisemaks eelkõige manöövrid sadamas. Jää võib koguneda kai ja laeva vahele ning muuta sildumise ootamatult keeruliseks. “Kui laev tuleb näiteks kai äärde ja lükkab oma korpusega jää kai ja laeva vahele, siis ei saagi enam ligi. Tuleb kasutada erimanöövreid, näiteks puksiiri abi, et pesta jää välja,“ kirjeldab Haljaste.
See tähendab, et tavapäraselt lihtne sildumine võib võtta kordades kauem aega. “Kui tavaliselt tuled kai äärde näiteks poole tunniga, siis talvel võib juhtuda, et loots müttab sadamas kaks tundi, enne kui laeva kinni saab.“ Selliseid olukordi tuli talve jooksul ette mitmeid ja vahel venis lootsi tööpäev märgatavalt pikemaks kui plaanitud.
Mõnikord tuleb lootsidel lahendada ka väga spetsiifilisi olukordi. Näiteks tuli sel talvel Paljassaare sadamas dokkidest välja kai äärde manööverdada nn surnud laevu ehk aluseid, millel puudub oma liikumisvõime ning mida juhitakse täielikult puksiiride või lootsikaatrite abil. “See on jääoludes omaette kunst,“ ütleb Haljaste.
Jäätriiv võib laeva kursilt kanda
Talvised olud ei tähenda ainult keerulisemat manööverdamist, vaid ka suuremaid ohte. Üks riskidest on jäätriiv ehk olukord, kus jäämassid hakkavad tuule ja hoovuste mõjul liikuma ning võivad laeva teelt kõrvale kanda. “Kui laev satub jäätriivi, võib see kanda laeva madalikule. Õnneks sel talvel selliseid juhtumeid ei olnud, aga varasemalt on neid ette tulnud.“
Kõik laevad ei tule jääs võrdselt toime. Kõik oleneb laeva jääklassist ja masinate võimsusest. “Siia satub sageli ka kapteneid, kes pole kunagi jääs sõitnud. Laevad liiguvad valdavalt jäävabades vetes ja siia jõudes võib jää olla neile täiesti uus kogemus. Sadamas ja lootsimispiirkonnas on just loots see, kes jääsupi sees laeva oskuslikult juhendab ja aitab laeva ohutult edasi.“
Talvine töö on keerulisem ka lootside endi jaoks. Lootsitrepid võivad olla jäätunud ja laevatekk libe. “Kui ronid külma ilmaga lootsiredelist üles ja sõrmed külmetavad ja redel on libe, siis võib ainuüksi üks pisike hetk merel olla päris tõsine, ekstreemsetes oludes lausa eluohtlik, väljakutse,“ selgitab Haljaste.
Loots ja jäämurdja moodustavad merel dünaamilise duo
Talvises navigatsioonis on oluline tihe koostöö lootside ja jäämurdjate vahel. Sageli juhib jäämurdja laeva sadama lähedale ning seal võtab loots laeva temalt üle. “Jäämurdja toob laeva enda sabas sadamale lähemale. Loots läheb õigel hetkel peale, lootsib laeva sadamasse või sadamast välja ja annab selle jälle jäämurdjale üle,“ kirjeldab Riigilaevastiku lootsinduse teeninduse direktor protsessi.
See koostöö toimib hästi ka seetõttu, et nii lootsid kui ka jäämurdjad toimetavad Riigilaevastiku all. “Üks aitab laeva välja ja annab teisele üle. See on hooliv suhtumine laeva ja meresõidu ohutusse.“
Talvel pannakse proovile ka lootside käsutuses olevad lootsikaatrid. Riigilaevastikul on neli jäämurde võimekusega lootsikaatrit, mis suudavad murda kuni 40 sentimeetri paksust jääd. Sel talvel paiknesid need Kundas, Muugal, Roomassaares ja Pärnus. Lisaks on kasutusel kaatrid, mis suudavad liikuda kuni 15–20 sentimeetri paksuses rüsijääs. Kundas tehti sel talvel ka väiksem eksperiment. “Seal kasutasime lootsikaatrit Ahto-7 jäämurde töö tegemiseks. Kaater simuleeris ka puksiiri tööd ja suutis vajadusel laeva lükata,“ räägib Haljaste.
Kogemus, mida õpikust ei saa
Talvine lootsimine nõuab kogemust, mida ei saa harjutada pelgalt ainult simulaatoris ega suvisel merel. Paljud oskused tekivad ainult reaalses olukorras. “Palju nüansse ei ole võimalik suvel harjutada. Kui satud talvel päriselt keerulisse olukorda, siis see jääb eluks ajaks meelde.“
Nooremad Riigilaevastiku lootsid said Haljaste sõnul sel talvel hästi hakkama. Suuresti tänu sellele, et nad küsivad nõu kogenumatelt kolleegidelt. “Talvistes tingimustes ei tasu kunagi kiirustada. Tuleb rahulikult planeerida ja olukorda jälgida.“ Haljaste meenutab ka oma esimesi kogemusi jääs navigeerimisel: “Kui mind õpetati jääs sõitma ja iseseisvalt kai äärde saama, siis need manöövrid on siiani meeles. Kui oled selle läbi isikliku elukogemuse läbi teinud, siis see ei unune ja jääb mällu.“
Kõige keerulisem hetk lootsi jaoks on tema sõnul see, kui laeva üle kontroll kaob. “Kõige enam ajab pulsi üles oht kaotada kontroll laeva üle. Loots peab kasutama õiget kiirust ja õiget lähenemisnurka, et kontroll säiliks. Kui see siiski kaduma peaks, siis on kontrolli taastamiseks omad manöövrid.“
Kes on loots tegelikult?
Paljudele inimestele jääb lootsi töö siiski mõneti arusaamatuks. “Sageli arvatakse, et loots on oranž kaater, mis sõidab laeva ees. Mõni peab isegi puksiiri lootsiks,“ muigab Haljaste. Tegelikult on loots kõrgelt kvalifitseeritud merendusekspert, kes tunneb kohalikke olusid: madalikke, hoovusi, sadamate eripärasid, talviseid jääolusid ja oskab anda kaptenitele õiget nõu ja mis siin salata, vahel ka kapteni palvel manööverdada põhimõtteliselt väga erinevat tüüpi laevadega ning vajadusel veel orkestreerida see kõik ka koostööks laevu abistavate puksiiridega. Tema ülesanne on aidata laev ohutult sadamasse ja sealt välja.
“Meil on väga professionaalsed lootsid. Nad saavad hakkama ka kõige keerulisemates oludes. Võime nende üle ka rahvusvaheliselt suurt uhkust tunda,“ kinnitab lootsinduse teeninduse direktor.
Fotod: Andrus Liinak
Viimati uuendatud 26.03.2026
