Elering ja Riigilaevastik sõlmisid koostöölepingu, et arendada ühiselt välja terviklik süsteem veealuse taristu monitoorimiseks. Projekti eesmärk on luua operatiivne ja efektiivne lahendus veealuse taristu seisundi jälgimiseks ja võimalike vigastuste tuvastamiseks, piloteerides selleks erinevaid tehnoloogiaid.
Projekt loob tugeva eelduse veealuse energiataristu kaitseks ja täiendab riikliku projekti „Merehunt“ seirekontseptsiooni, suurendades olukorrateadlikkust ja tõhustades seiret Eesti merealal ning piirkonnas laiemalt.
Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on tänases julgeolekuolukorras oluline tugevdada ja kaitsta kriitilist taristut. „Riigilaevastiku ja Eleringi ühine projekt pole pelgalt majanduslik investeering, vaid strateegiline otsus piirkonnas turvalisuse suurendamiseks. Peame tagama, et veealune taristu oleks töökindel ning võimalikud rikked ja riskid avastatud enne, kui need kujutavad ohtu meie julgeolekule. See on reaalne samm arendamaks uusi võimekusi, mis on olulised kogu riigile,” ütles Svet.
Septembri lõpus allkirjastasid kliimaminister Yoko Alender ja Soome keskkonna- ja kliimaminister Kai Mykkänen vastastikuse mõistmise memorandumi merealuse taristu toimekindluse ja turvalisuse tagamiseks. „Seirevõimekuse suurendamine on nii Eesti kui Soome energiajulgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega. See aitab tagada mõlema riigi energeetikasektori konkurentsivõime, toimekindluse ja julgeoleku, samuti stabiilse elektrihinna,“ sõnas Alender.
Rajatava süsteemi eesmärgiks on veealust taristut ja keskkonda selle ümber paremini monitoorida ja vajadusel fikseerida toimunud muutused. “Keeruline geopoliitiline olukord nõuab varasemast operatiivsemat seiretegevust. Vastavaid võimekusi ühiselt arendades saame algusest peale arvesse võtta osapoolte spetsiifilised vajadused ning läbi praktiliste ühistegevuste paika panna infovahetuse ja koostöö üksikasjad,“ rääkis Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.
Riigilaevastiku arendusteenistuse direktor Sander Sääski sõnul on allkirjastatud koostööleping Eleringiga on märkimisväärne samm ja oluline osa suuremast riiklikust seirekontseptsioonist, mille eesmärgiks on Eesti merealase digitaalse kaksiku loomine. „See võimaldab riigil tulevikus omada reaalajas ülevaadet sellest, mis toimub meie vetes nii vee all kui ka vee peal ning reageerida kiiremini võimalikele ohuallikatele. Eesti ja meie naaberriikide vahelised veealused energia- ja sideühendused on põhjusega liigitatud kriitiliseks infrastruktuuriks. Läbi „Merehundi“ projekti tõstame riigi võimekust seda infrastruktuuri hoida ja kaitsta,“ lisas Sääsk.
Tegemist on pilootprojektiga, mille tulemusena luuakse veealuse taristu monitoorimise, kaitsmise ja rikete tuvastamise tervikkontseptsioon. See on eelduseks võrgustiku täies mahus väljaehitamiseks. Pilootprojekti „Merehunt – veealune taristu“ elluviimine toimub Kliimaministeeriumi eestvedamisel koostöös mitmete riigi institutsioonide ja erasektoriga.
