Riigilaevastik haldab Eesti merealadel ja sisevetel kokku 1483 ujuvmärki, millest 196 on poid ja 1287 toodrid. Iga hooaja lõppedes, enne talve, on navigatsioonimärgistuse üksusel aga kiired ajad, sest suurem osa ujuvmärkidest on vaja välja tõsta, et märke jää eest kaitsta ja vältida märkide kadumist jää minekul.
Riigilaevastiku navigatsioonimärkide üksus alustas sisevetel plaanilise märkide väljavõtmisega sel aastal oktoobri lõpus. Koostöös laevadega EVA-302, EVA-325 ja EVA-301 viidi talvehoidu sisevetelt kokku 134 toodrit ja 14 poid. Eelmisel nädalal tõsteti välja viimased ujuvmärgid Eesti-Vene piirialadel ja paigaldatati Narva jõele 10 aastaringset ujuvpiirimärki.
Lähinädalatel lõpetatakse viimased tööd Eesti merealadel. Selleks on abis töölaevad Sektori ja EVA-318. Kokku võetakse merealadelt talveks ettevalmistumisel välja 210 toodrit ja 36 poid.
Üldkasutatavad laevateed on üldjuhul tähistatud aastaringsete ujuvmärkidega – sh näiteks kogu Eesti põhjarannik (Soome laht) ja Väinameres suuremate sadamate sissesõidud.
Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse pikaajaliseks sihiks on üle minna aastaringsele ujuvmärgistusele kõikjal merealadel, kus jääolud vähegi võimaldavad.
