Täna ehitushankesse jõudnud suursaarte vaheline 5. parvlaev saab olema ainulaadne kogu lähiregioonis, kuna võimaldab lisaks elektrienergiale sõita täielikult vesinikkütusel ja opereerida müra- ja vibratsioonivabalt. Parvlaev on arendatud ristkastutatavaks nii Saaremaa kui Hiiumaa liinil, kuid on riigil esialgu planeeritud Virtsu-Kuivastu liini põhilaevaks, mis alustab tööd 2026. aasta oktoobris.
Kliimaminister Kristen Michal ütles, et laeva hange on hea näide, kuidas loodust hoides majanduse arendamisse panustada ja Läänemerd puhtana hoida. „Parvlaevade tehnoloogia edasiarendus on vajalik, et saarte inimeste ja külaliste jaoks ühenduste kvaliteeti tõsta. Energiat tõhusalt kasutades saame riigina, klientidena iga euro eest rohkem sõite ja seda rohkem loodust hoidval viisil,” lausus Michal.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma sõnul on uue parvlaeva projekteerimisel suurt tähelepanu pööratud energiaefektiivsusele. „Eriliseks teeb parvlaeva roheenergia kasutamise viis ning energia säilitamine ja elektrienergiaks vabastamise tehnoloogia,“ kommenteeris Laasma. 0-emissioon põhimõttel saab laev liikuda kas kaldalt laetaval elektril või vesinikkütuse toel. Samuti on võimalik opereerida Eesti jääoludes väiksema energiakuluga. „Tänu uuenenud tehnoloogiatele ja uudsele korpuse disainile on uue parvlaeva energiakulu võrreldes eelmise põlvkonna parvlaevadega ligi 20% väiksem,“ sõnas Laasma.
5. parvlaeva projektijuht Valentin Bratkovi hinnangul saab pikas vaates parvlaeva energiaefektiivsust maksimeerida ka pardale planeeritud parvlaeva juhtimistehnoloogiate toel, kehtestades optimaalse kiiruse ning parvlaevade sõidugraafiku. Koostöös TalTechi Mereakadeemia teadlastega on parvlaeva kontseptsiooni väljatöötamisel tugevat tähelepanu pööratud mere digitaalse kaksiku prototüübi loomise võimekusele. „Digitaalne kaksik aitab sõitval parvlaeval analüüsida jooksvad digitaalseid andmevooge ja kõrvutab neid ajalooliste andmetega, parendades kasutamise optimaalsust,“ selgitas Bratkov. „Kõrgekvaliteedilist andmeanalüüsi kasutavad parvlaeva juhtimissüsteemid, aga ka kaldal asuv operatsiooni- ja simulatsioonikeskus, mis on aluseks laeva autonoomse liikumise planeerimisel, samuti operaatorite ja laevajuhtide täiendkoolitamisel“.
Uuel parvlaev tuleb automaatne liikumis- ja otsustustugi, mis tähendab, et parvlaev saab sõita sadamate vahel täis autonoomsel režiimil. „See ei tähenda, et parvlaev sõidaks meeskonnata, vaid erinevad töölõigud nagu näiteks navigeerimine, kaasaarvatud dokkimine ja sildumine, kaldaelektriga laadimine, töö masinaruumis, autotekil või klienditeeninduses võivad olla täielikult isetöötavad,“ selgitas Bratkov. Uuel parvlaeval on kavandatud valmisolek tulevikus opereerida ka kaugjuhitavana. „Seonduvalt suurendatud autonoomsusega oli parvlaeva planeerimisel oluliseks fookuseks küberturvalisuse ja autonoomuse klassinotatsioonid,“ lisas Bratkov.
Uue parvlaeva kontseptsiooni projekti loomisega alustati aastal 2021. 2-aastase planeerimistegevuse, uurimis- ja projekteerimisprotsessi käigus on konsulteeritud parvlaeva vajaduste, ootuste ja võimaluste küsimuses põhjalikult nii omavalitsuste, erinevate huvigruppide, kohalike- kui välisekspertidega. Lähtudes tarbijate ootustest on uue parvlaeva kontseptsiooni aluseks ja eesmärgiks ehitada tänastest parvlaevadest suurema mahutavusega parvlaev. Autodele on parvlaeval planeeritud veidi üle 1000 liinimeetri, mis on eelmise põlvkonnaga võrreldes umbes 20% rohkem. See tähendab, et autotekk mahutab kokku ligi 200 sõiduautot, või näiteks 16 suurveokit koos 50 sõiduautoga. Sõitjate mugavuse tõstmiseks on parvlaevale planeeritud pardarestoran koos kohapealse kambüüsiga. Samuti pood, laiendatud puhkeala ja kajutikohad meeskonna jaoks. Reisijaid mahub uue parvlaeva pardale 700.
Koos Soome ettevõttega Deltamarin Ltd. on ehitushanke ettevalmistavas faasis välja töötatud kontseptuaalse parvlaeva disaini ja teostatavuse uuring, et kontrollida, milliste omaduste ja võimekusega parvlaev pikas perspektiivis Eesti liinidele kõige paremini sobib. Uue parvlaeva kontseptsiooni tugevust on enne ehitushankesse minemist valideerinud ka rahvusvaheliselt tunnustatud Lloyd’s Register EMEA klassiühing, kes andis novembri lõpus projektile põhimõttelise heakskiidu (Approval in Principle).
Laeva ehituse ja projekteerimise hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 17. jaanuar 2024. Plaanide kohaselt alustab uus parvlaev Virtsu-Kuivastu liinil tööd 1. oktoobril 2026.
Hanke eeldatav maksumus on ligikaudu 40 miljonit Eurot. Laevehitust rahastatakse Euroopa Moderniseerimisfondist ja CO2 kvooditasu tuludest.
