Pärast aasta alguses läbiviidud hankemenetlust ja tehnilisi konsultatsioone erinevate laevaehitusettevõtetega, on Riigilaevastik koos Kliimaministeeriumiga otsustanud teha muudatusi 5. parvlaeva projektis, et tagada ehituskulude püsimine esialgses eelarves – 40 miljonit eurot. Selle summa katavad EL moderniseerimise fond ja riigieelarve. Uus laev saab olema väiksem, kuluefektiivsem ning valmib 2026. aasta sügiseks. Ehitushanke kuulutab Riigilaevastik välja septembris 2024.
Projekti muutmine vastavalt majandusolukorrale
Esialgne 5. parvlaeva disainikontseptsioon töötati välja, võttes arvesse kõikide seotud huvigruppide soove ja ettepanekuid. Viimastel aastatel on ülemaailmne inflatsioon, energiakriis ja kiibipuudus laevaehituse hindasid märkimisväärselt tõstnud ning ka Eesti majandus on läbi teinud tugeva languse, mis on toonud kaasa vajaduse projekti korrigeerimiseks. „See tähendab, et 5. parvlaev tuleb esialgsetest plaanidest mõnevõrra väiksem, kuid selle arvelt ka riigi jaoks kuluefektiivsem, võimaldades kokku hoida nii laeva ehitus- ja opereerimiskuludelt kui ka sadamataristu ümberehituse arvelt,“ kommenteeris Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma. Kõik seni kogutud info ja eeltöö on sisendiks uue hanke ettevalmistamisel, aidates hetkeolukorrast tulenevad muudatusvajadused projekti kiirelt sisse viia ja tagada, et uus hange oleks edukas.
Disaini korrigeerimine ja otstarbekad kärped
Viimase kuu jooksul on Riigilaevastik teinud aktiivselt tööd laeva esialgse disainikontseptsiooni korrigeerimisel ja kaardistanud kõige otstarbekamad kärpekohad 5. parvlaeva projektis. Kontseptsiooni põhimõttelised muudatused on edastatud ülevaatamiseks ja hindamiseks ka Saaremaa vallavalitsusele.
Uued lahendused vesiniktehnoloogia osas
Aasta alguse hankekogemus näitas, et üheks suurimaks takistuseks hankes osalemiseks oli laevaehitajate vähene kogemus vesiniktehnoloogiate rakendamisel. „Kuigi toimiv tehnoloogia on turul olemas, ei ole paljud Euroopa laevaehitajad valmis vastutust võtma sedavõrd mahuka vesinikuprojekti elluviimisel ja kui on, siis peegeldub see kõrges riskimarginaalis, mis omakorda tõstab laeva ehitusmaksumust,“ selgitas Laasma. Uues hankes säilitatakse laeva vesinikuvalmidus, kuid peamiseks energiaallikaks jääb elekter. „Uus ehitushange muudab laeva projekti laevaehitajatele lihtsamaks, mistõttu on tõenäoliselt ka rohkem ettevõtteid valmis pakkumusi esitama,“ lisas Laasma.
Rahastamine ja finantsiline taust
5. parvlaeva projekti finantseeritakse 65% ulatuses EL energiatõhususe tõstmise ja keskkonna mõjude vähendamise toetusfondist (Moderniseerimise Fond - Accelerating the transition to climate neutrality with "Energy-efficient low-emission public transport programme"). Eesti riigi omapanus on umbes 35%. EL moderniseerimise fondi nõuded näevad ette, et uus parvlaev peab olema Eesti riigi, mitte eraomanduses.
Ehituseelarve ja muutused turuolukorras
5. parvlaeva ehituse eelarve kinnitati 2021. aastal. Rahvusvaheliselt tunnustatud laevanduse projekteerimisettevõte Deltamarin Ltd andis eksperthinnangu, mille kohaselt oli laeva võimalik ehitada umbes 40 miljoni euro eest. Viimastel aastatel on ülemaailmne inflatsioon, energiakriis ja kiibipuudus laevaehituse hindasid märkimisväärselt tõstnud. Erinevate laevaehitusindeksite järgi (Clarksons, CNPI, U.S. Bureau of Labor Statistics) on uute laevade ehitamise hinnatõus olnud 2021-2023. aastatel vahemikus 15-50%, kusjuures keerukamate laevade puhul, nagu seda on aku-vesinik parvlaev, on hinnatõus olnud suurem.
