Eesti vetes aitab ohutut laevaliiklust tagada lisaks ujuvmärkidele ka sadu püsinavigatsioonimärke ehk tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid. Navigatsioonimärkide andmekogu järgi on Eestis kokku 326 püsimärki, millest Riigilaevastik haldab 207 märgi tulesid ning hooldab nende ümbrust, sealhulgas piirab taimestikku. Transpordiameti vastutusalas on püsimärkide konstruktsioonide korrashoid. Eesti püsinavigatsioonimärkidest 55 on tuletornid, ülejäänud moodustavad tulepaagid ja päevamärgid. Igaüks neist täidab kindlat rolli laevade sadamatesse suunamisel ja ohutute laevateede tähistamisel.
2026. aasta toob püsinavigatsioonimärkidele kaasa mitmeid olulisi uuendusi, mis puudutavad nii kasutatavat tehnoloogiat, energialahendusi kui ka külastajate kogemust.
Suuremad tööd üle Eesti
Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juhi Andry Rütkineni sõnul tehakse nii klassikalisi remonttöid kui ka suuremaid põhimõttelisi muudatusi. Ehitusalased tööd korraldab Transpordiamet koostöös Riigilaevastikuga. 2026. aastal jätkuvad tööd mitme olulise tuletorni juures:
- Moldova tulepaak - sõrestiktorni ja tunnuskilbi täisrenoveerimine, valmib sügisel. Riigilaevastik moderniseerib tulepaagi tuleseadmed, paigaldatakse uue põlvkonna sidekontroller, plinker.
- Paralepa sihi ülemine tuletorn - ees ootab tuletorni väline renoveerimine (sh fassaad, rõdu, vundament). Riigilaevastik moderniseerib tuleseadmed, paigaldatakse uue põlvkonna seadmed sealhulgas sidekontroller, plinker.
- Tallinnamadala tuletorn – ees ootab remont ning uue põlvkonna seadmete paigaldus, sealhulgas sidekontroller, plinker, päikesepaneelid ja uus radarvastaja süsteem (Racon).
- Mehikoorma tuletorn – tuletorn avatakse 2026. aastal külastajatele, Riigilaevastik kohandas selle tarbeks ka torni tuleseadmete paigutust.
- Virtsu tuletorn – ehitatakse täiesti uus tuletorn, mis on sel sajandil esimene tuletorn, mida ehitatakse Eestis. Varem on ehitatud tulepaake (sõrestiktorne, toru kujulisi torne), aga klassikalise disainiga tuletorne mitte. Tegemist on ajaloolise paigaga, kus uus torn saab olema juba kuues samas asukohas, mis on absoluutne Eesti rekord.
"Virtsu tuletorn on hävinud nii I kui ka II maailmasõjas. Kui nüüd uus torn valmib, saab sellest kuues samas kohas ning see on Eesti mõistes märgiline. Loodetavasti jääb uus tuletorn seekord viimaseks selles asukohas ja teenib meid kaua,“ selgitab Rütkinen.
Lisaks on pikemas vaates plaanis Sõrve tuletorni laternasüsteemi moderniseerimine, mille valmimine jääb eeldatavalt 2027. aastasse. Tööde käigus taastatakse unikaalne pöördlaterna lahendus. “See ei ole lihtsalt plinkiv tuli, vaid valgusvihk liigub 360 kraadi. Sõrve tuletorni juures on lage maastik ja valgusefekt on väga võimas ka kaldalt vaadates. Seda hakatakse kindlasti ka visuaalselt palju ära kasutama, näiteks filmides“ ennustab Rütkinen. Sõrve tuletorni laternasüsteemi moderniseerimine on mõnes mõttes kingitus Sõrvele, kuna 2026. aastal möödub juba 380 aastat esimese algupärase Sõrve tuletorni ehitamisest.
Üleminek nutikatele ja säästlikele lahendustele
Mitmed tööd keskenduvad tehnoloogia uuendamisele ja energiatõhususele:
- Seanina tulepaak viidi üle autonoomsele elektritoitele ehk loobuti püsielektrist ning mindi üle päikeseenergiale.
- Pöörilaiu tulepaak saab uue põlvkonna seadmed (sidekontroller, plinker, päikesepaneelid).
- Seedri sihi alumine ja ülemine tulepaak varustatakse uute laternate, sidekontrollerite, plinkerite ja päikesepaneelidega.
- Liu tulepaak sai uue põlvkonna seadmed (sidekontroller, plinker, päikesepaneelid).
“Mõnes kohas on mõistlikum liikuda autonoomsete lahenduste peale. Püsielektri süsteemide renoveerimine võib olla oluliselt kallim kui tänapäevane autonoomselt töötav päikeseenergial põhinev süsteem,“ selgitab Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksuse juht.
Tuletornid kui sihtkohad
Lisaks tehnilistele töödele pööratakse üha enam tähelepanu ka tuletornide avamisele külastajatele. 2026. aastal on üheks olulisemaks sündmuseks Mehikoorma tuletorni avamine, mis saab Peipsi ääres uue elu ka turismiobjektina. “Tegime ettevalmistusi, et külastajad saaksid ohutult torni minna ja meie seadmed ei jääks jalgu ega saaks teistpidi ka kahjustada,“ ütleb Rütkinen. Ka Pakri tuletorn, mis päästeti hävingust ja renoveeriti, on külastajatele avatud ning pakub lisaks navigatsioonilisele rollile ka arhitektuurset elamust.
Töö, mis sõltub ilmast ja logistikast
Püsinavigatsioonimärkide hooldus ei ole pelgalt tehniline töö, vaid ka logistiline ja sageli ilmast sõltuv väljakutse. “Umbes pool meie märkidest asub saartel. Sinna jõudmine tähendab planeerimist, transporti ja tihti ka ööbimist. Ilm dikteerib väga palju, plaan peab alati olema paindlik,“ kirjeldab Rütkinen.
Lisaks püütakse kõik objektid vähemalt kord aastas üle vaadata, et märgata võimalikke kahjustusi, vandalismi või kulumist. Seda ka siis, kui tuli ise veel töötab ja rikkeid pole.
Pilk tulevikku
Oluline suund on ka navigatsioonimärkide kaugseire arendamine. Praegu töötab märkimisväärne osa meie kaugseire süsteemidest endiselt mobiilsel 2G-võrgul, mille sulgemine on lähiaastatel reaalne. “Kui 2G kaob, kaoks osaliselt ka meie monitooring. Seetõttu viime süsteeme üle 4G peale. 5G ei ole paljudes meie tööpiirkondades lihtsalt kättesaadav,“ selgitab Rütkinen.
2026. aasta tööd näitavad selgelt, et Eesti püsinavigatsioonimärgistus liigub kahes suunas korraga. Ühelt poolt säilitatakse ajaloolist pärandit, teisalt võetakse kasutusele kaasaegseid ja nutikaid lahendusi. Eesmärk on aga iga tööga üks: tagada veeteedel liiklejatele ohutu ja usaldusväärne navigatsioon igal ajal ja igas olukorras. “Meie töö on tagada, et need märgid oleksid alati olemas ja töötaksid. Ka siis, kui tingimused on keerulised.“
