Sel nädalal toimuvad Soomes uue suursaarte vahelise parvlaeva jäämudelkatsed. Katsete eesmärk on hinnata peagi ehitusse jõudva Eesti esimese kaldalt laetava elektriparvlaeva jääläbivust, manööverdusvõimet ning energiatõhusust erinevates talvistes tingimustes. Jäämudelkatsed on oluline osa laeva projekteerimise lõppfaasis, mis võimaldab enne ehitusprojekti lõplikku kinnitamist kontrollida lahenduste toimivust Eesti jääolusid jäljendavas katsekeskkonnas.
Viienda parvlaeva jäämudelkatsed viiakse läbi Soome ettevõtte Railotech jääkatsete laboris, kelle ekspertiisi kasutatakse rahvusvaheliselt nii uute jäämurdjate kui ka teiste jääklassiga laevade arendamisel.
Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on jäämudelkatsed oluline etapp, mis aitab veenduda, et uus laev saab hakkama ka keerulistes jääoludes.
„Saarte ja mandri vaheline laevaühendus on kümnete tuhandete inimeste igapäevaelu ja saarte ettevõtluse jaoks elutähtis,“ ütles Leis. „Inimesed peavad saama arvestada sellega, et pääsevad tööle, kooli või arsti juurde sõltumata aastaajast ja ilmastikuoludest. Riigi ülesanne on tagada usaldusväärne ja toimiv laevaühendus ka keerulistes talvistes oludes,“ selgitas minister.
Katsetel testitakse erinevaid jääolusid
Praktiliste testide käigus mõõdetakse Eesti Väinamere jääolusid jäljendavas katsebasseinis detailselt nii laeva jääläbivust, energiavajadust kui ka üldist jõudlust.
Riigilaevastiku parvlaevaprojekti peaspetsialisti Eero Avi sõnul annavad praktilised jäämudelkatsed võrdlemisi täpse ülevaate laeva tulevastest võimetest.
„Uue parvlaeva jäämudelkatsed viiakse läbi nii tavapärast talvist liiniliiklust iseloomustavas 20-sentimeetrises jääs, aga ka 60-sentimeetrises siledas jääs ning 80-sentimeetrises rüsijää kanalis, et hinnata parvlaeva võimekust tagada usaldusväärne ühendus raskemates talveoludes,“ kirjeldas Avi. Lisaks toimuvad katsebasseinis ka manööverduskatsed, mille käigus hinnatakse parvlaeva võimet väljuda külgsuunas olemasolevast jääkanalist ning rajada vajadusel selle kõrvale uus laevatee.
Katsete ajal jälgitakse ja salvestatakse mudeli käitumist veepealsete andursüsteemide kui ka veealuste kaameratega ning võrreldakse saadud tulemusi projekteerimisel tehtud analüüside ja arvutustega.
„Teostame jäämudelkatsed 8,2 meetri pikkuse laevamudeliga, mis vastab täpselt kavandatava uue parvlaeva kerekujule, mõõtmetele ja proportsioonidele ning on varustatud tulevasele alusele kavandatud käiturite ja sõukruvide mõõtkavas koopiatega,“ selgitas Avi. Katsete tulemused annavad projekteerijatele olulist teavet laeva kerekuju, jõuseadmete ja propulsioonilahenduste toimimise kohta ning aitavad kinnitada, et tulevane parvlaev vastab Eesti saarte ja mandri vahelise aastaringse ühenduse nõuetele.
Parvlaeval tugevdatud jääklass
Avi sõnul on uue parvlaeva projekteerimise käigus pööratud erilist tähelepanu laeva jõuseadmete kvaliteedile ja võimekusele. „Viies parvlaev vastab paberitel jääklassile 1B, kuid käituritele projekteeritud tegelik võimsus ületab tugevalt 1B jääklassi miinimumnõuded, tagades laevale täiendava jõuvaru ka raskemates jääoludes töötamiseks,“ kinnitas Avi.
Eesti vetesse sobivuse tagamiseks valmivad uue parvlaeva ajamisüsteemid koostöös Soome ettevõttega Steerprop, kes on spetsialiseerunud keerulistes, sealhulgas arktilistes jääoludes kasutatavate propulsioonseadmete arendamisele. „Viiendale parvlaevale on kavandatud Steerpropi uue põlvkonna vastassuunas pöörlevate sõukruvidega ajamisüsteem, mis tagab suure tõukejõu ja tõhusa energiakasutuse nii jääs kui ka avaveel,“ selgitas Avi.
Tavapärastes tingimustes opereerib parvlaev Virtsu-Kuivastu liinil täielikult elektri jõul, 3 MWh akusüsteemi abil. Raskemates mereoludes ja eriolukordades tagavad vajaliku võimsuse biodiiselgeneraatorid. Laeva sõiduulatus ilma tankimiseta on vähemalt 1000 meremiili, mis võimaldab vajaduse korral teenindada ka pikemaid liine, sealhulgas Rohuküla–Heltermaa ühendust.
Projekt liigub kokkulepitud ajaraamis
Uue elektrilise suursaarte vahelise parvlaeva ehitab Poola laevaehitaja CRIST S.A. ning projekteerib LMG Marin. LMG Marin on projekteerinud ka neli tänast suursaartel opereerivat parvlaeva Tõll, Piret, Leiger ja Tiiu.
Lõplikud jäämudelkatsete tulemused võetakse detailsemalt kokku järgneva kahe nädala jooksul, kuid Avi sõnul on juba praegu põhjust katsete tulemustega rahul olla.
Laeva projekteerimine on liikunud planeeritud graafikutes ning senised vahehindamised ja mõõtmised, sealhulgas avavee mudelkatsed Saksamaal, on läbitud heade tulemustega. Projektiplaani kohaselt alustatakse Poolas laevaehituseks metalli lõikamisega juba 2027. aasta veebruaris.
Eesti esimese kaldalt laetava elektriparvlaeva projekteerimis- ja ehituslepingu maksumus on 49,93 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 28 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu moderniseerimisfondist ning ülejäänud osas Eesti riiklikest CO₂ kvoodimüügi vahenditest. Laev alustab Virtsu–Kuivastu liinil opereerimist 2028. aasta lõpus.
