Eesti esimese kaldalt laetava elektriparvlaeva projekteerimine on jõudnud olulise verstapostini – Saksamaal Schiffbau-Versuchsanstalt Potsdami (SVA) laevaehituse katsekeskuses viidi läbi Virtsu–Kuivastu liinile planeeritud viienda parvlaeva esimesed mudelkatsed. Nädal aega kestnud katsete käigus hinnati kavandatava laeva meresõidu- ja hüdrodünaamilisi omadusi ning kontrolliti laeva energiaefektiivsuse ja ajamisüsteemidega seotud lahendusi.
Mudelkatsetused on oluline osa laeva projekteerimisest, sest võimaldavad kavandatud lahendusi kontrollida ja vajaduse korral täiustada enne laeva ehituse algust. Viienda parvlaeva katsed viidi läbi 8,2 meetri pikkuse mudeliga, mis vastab täpselt planeeritud laeva kujule ja proportsioonidele ning on varustatud laevale kavandatud käiturite ja sõukruvide täpsete mõõtkavas koopiatega. Läbiviidud mudelkatsetele basseinis järgnesid täiendavad järelanalüüsid praktiliste testide käigus kogutud andmete ja tulemuste kontrollimiseks.
„Mudelkatsed annavad meile võimaluse testida projekteeritavat laeva juba enne selle valmimist ja kontrollida, kuidas kavandatud kere ja käiturilahendus erinevatel kiirustel ja tingimustel toimivad. Eriti oluline on see uue elektriparvlaeva puhul, kus laeva energiatarbimine on üks projekti keskseid lähtekohti,“ selgitas Riigilaevastiku parvlaevaprojekti peaspetsialist, laevaehitusinsener Eero Avi.
Saksamaal katsetel kohal viibinud Avi hinnangul näitasid parvlaeva esimesed mudelkatsed, et laeva kerekuju projekteerimisel on tehtud head tööd. Laeva energiatarbimine on suurust arvestades madal ning jääb lepingus seatud piiridesse veel mõningase varuga. „Läbiviidud katsed näitasid, et kuigi ehituslepingus on laeva maksimaalseks kiiruseks sätestatud 12 sõlme, suutis mudel saavutada ka 14-sõlmese kiiruse ning teatud võimsusvaru jäi seejuures veel alles,“ jäi Avi tulemustega rahule.
Mudelkatsetel kogutud andmed on sisendiks projekti viimistlemisel
Mudelkatsetel SVA katsebasseinis kontrolliti uue parvlaeva veetakistust, käitumist erinevates sõidutingimustes ning kavandatud ajamisüsteemi toimivust. Saadud andmed aitavad hinnata, kas laeva hüdrodünaamilised omadused vastavad eesmärkidele ning võimaldavad projekteerimislahendusi enne ehituse algust vajadusel optimeerida.
„Eesmärk ei ole üksnes kontrollida, et laev liigub vees ootuspäraselt. Mudelkatsetega otsime võimalusi, kuidas energiakulu maksimaalselt vähendada ja tagada, et planeeritud elektriajamiga laev saavutaks kavandatud töörežiimides võimalikult hea efektiivsuse. Iga protsent, mille saame energiatarbimises kokku hoida, on parvlaeva puhul oluline lisavõit tulevikuks, laeva igapäevasel opereerimisel,“ lisas Avi.
Järgmine oluline etapp laeva projekti hindamisel on jäämudelkatsed, mis viiakse läbi novembri lõpus Soomes, Railotech jäämudelkatsete basseinis. Soomes kontrollitakse kavandatud parvlaeva kere ja käitursüsteemi toimivust nii erineva jääpaksusega tasase jää kui ka rüsijää tingimustes. Saadud tulemused annavad täiendava sisendi laeva lõplike ehitustehniliste otsuste tegemiseks.
Eesmärgiks energiatõhus laev, mis sobib Eesti vetesse
Eesti esimese kaldalt laetava elektriparvlaeva ehitust kaasrahastatakse Euroopa Liidu moderniseerimisfondist, mille tingimuste kohaselt peab uus laev olema senistest alustest oluliselt energiatõhusam. Kõrge energiatõhusus saavutatakse laeva erinevate tehniliste lahenduste ja kaasaegsete tehnoloogiate koostoimel – alates optimeeritud kerekujust ja tõhusast käitursüsteemist kuni kaasaegse energiajuhtimise, automaatse kaldalaadimise ja akuelektrilise jõuseadmeni. Parvlaev varustatakse 3 MWh akupangaga, mis võimaldab Kuivastu–Virtsu liinil tavapärastes tingimustes sõita täielikult elektri jõul. Raskemates mereoludes ja eriolukordades tagavad liiniliikluse jätkumise biodiiselgeneraatorid. Laeva sõiduulatus ilma tankimiseta on vähemalt 1000 meremiili.
„Meie jaoks on oluline, et planeeritud elektriline lahendus ei tähendaks kompromissi laeva mugavuses, töökindluses ega võimekuses,“ kirjeldas Avi laeva projekteerimisel seatud eesmärke. „Parvlaev peab suutma töötada Eesti muutlikes mere- ja jääoludes ning täitma oma ülesannet aastaringselt, pakkudes reisijatele sealjuures meeldivat merereisi,“ sõnas Avi.
Uus laev jõuab liinile 2028. aasta lõpus
Viienda parvlaeva ehitab Poola laevatehas CRIST S.A., millel on pikaajaline kogemus reisilaevade ja teiste tehniliselt nõudlike aluste ehitamisel. Laevatehase varasemate projektide hulka kuuluvad muuhulgas Soomes sõitvad elektrilised jääklassiga parvlaevad Altera ja Elektra.
Parvlaeva projekteerib CRIST S.A. allhankepartner LMG Marin France, kelle portfellis on enam kui 200 parvlaeva, sealhulgas arvukalt elektri- ja hübriidajamiga aluseid. LMG Marin on projekteerinud ka praegu Virtsu–Kuivastu liinil sõitvad parvlaevad, mistõttu tunneb ettevõte hästi nii kohalikke mereolusid kui ka liini opereerimise eripära.
Saksamaal tegutsev Schiffbau-Versuchsanstalt Potsdam (SVA) on sõltumatu laevaehituse uurimis- ja katsekeskus, mis on spetsialiseerunud laevade hüdrodünaamika uurimisele ning mudelkatsetele. Alates 1950. aastatest on SVA aidanud laevade projekteerimisel hinnata nende hüdrodünaamilisi omadusi, sealhulgas veetakistust, käiturite tõhusust ja manööverdusvõimet. Katseid tehakse nii spetsiaalses katsebasseinis kui ka avaveel, et uurida laevamudelite käitumist erinevates tingimustes.
Eesti esimese kaldalt laetava elektriparvlaeva projekteerimis- ja ehituslepingu maksumus on 49,93 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 28 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu moderniseerimisfondist ning ülejäänud osas Eesti riiklikest CO₂ kvoodimüügi vahenditest. Laev alustab Virtsu–Kuivastu liinil opereerimist 2028. aasta lõpus.
