4. novembri avati Virtsus uus püsimärk, mis jätkab olulist tööd piirkonnas meresõiduohutuse tagamisel. Valminud Virtsu tuletorn läheb ajalukku kui taasiseseisvunud Eesti esimene tuletorn, mis on ehitatud raudbetoonist.
„Viimastel aastatel on Transpordiamet panustanud tuletornide ja tulepaakide remont- ja renoveerimistöödesse ligi miljon eurot aastas. Informatsioon Virtsu tuletorni halvast seisukorrast pärineb juba Transpordiameti eelkäija Veeteede ameti aegadest. Sestap oli Virtsus paiknenud tuletorn viimaste aastate prioriteediks just renoveerimist silmas pidades,“ lausus Transpordiameti merendusteenistuse direktor Edgar Peganov.
Virtsus 1951. aastal ehitatud tuletorn oli aga sedavõrd kehvas seisus, et renoveerimine oli ebamõistlik. Sestap otsustati koostöös Kaitseliiduga tuletorn varistada ja Virtsu rajati täiesti uus navigatsioonimärk.
Virtsu tuletorn läheb ajalukku, kui taasiseseisvunud Eesti esimene raudbetoonist valminud tuletorn. Kokku on tegemist juba kuuenda tuletorniga, mis Virtsus rajatud. Seejuures arvestati täna avatud tuletorni osas kogukonna huvidega ja nõnda ehitatigi praegune maamärk võimalikult sarnasest materjalist võrreldes varasemaga.
„Tuletornid on oluline osa Eesti meresõiduohutusest ja merekultuurist. Ka tänapäevase navigatsioonitehnoloogia kõrval peab ohutus merel olema tagatud mitmel moel. Uue Virtsu tuletorniga hoiame töös merel liikujatele vajaliku navigatsioonimärgi ning säilitame kohalikele olulise maamärgi,“ sõnas taristuminister Kuldar Leis.
Uue tuletorni rajamisel arvestati kohaliku kogukonna soovidega: säilitati varasema torni kõrgus ja võimalikult sarnane visuaalne lahendus. Ka materjalivalikul lähtuti soovist hoida uue maamärgi ilme varasemaga võimalikult sarnasena. Uus tuletorn on Virtsus juba kuues, jätkates ligi 160 aastat tagasi alguse saanud meresõiduohtuse traditsiooni.
Virtsu tuletorni rajamise vajadusest räägiti juba 1856. aastal ning esimene Virtsu tuletorn alustas tööd 1866. aastal. Pika ajaloo jooksul on Virtsus asuvad tuletornid korduvalt hävinud ja uuesti üles ehitatud – sõdades on hävinud seejuures nii 1917. kui ka 1944. aastal püstitatud tornid. Viimane, 1951. aastal ehitatud tuletorn oli aga sedavõrd kehvas seisus, et renoveerimine ei olnud läbi viidud ekspertiisi hinnangul enam mõistlik ja torn lammutati.
Uue tuletorni rajamist korraldas Transpordiamet. Riigilaevastiku ülesanne on tagada tuletorni tulesüsteemide toimimine, et maamärk oleks merel liiklejatele nähtav nii päeval kui ka öösel. Virtsu tuletorni rajamine läks maksma ligi 353 000 eurot. Ehitustöid teostas Hoogla Ehitus OÜ.
